Loome puhtama tuleviku

Tulevik on rohemajandus

Vähendame CO2 emissioone

Alati head hinnad

Hoiame kokku energiat

Metallid on taaskasutatavad

Säästame veevarusid

03.09.2022

Kuigi nikkel oli sulamites (vase ja tsingiga) kasutusel juba Vana-Hiinas üle viie tuhande aasta tagasi, avastas ja eraldas selle individuaalsel kujul rootsi mineraloog Axel Fredrik Cronstedt alles 1751. aastal, andes metallile ka paharetile viitava nime.

Cronstedt eraldas nikli looduslikust nikkelarseniidist (NiAs), arseeni ja nikli ühendist. Seda mineraali tunti juba palju varem saksakeelse nime Kupfernickel all ja seostati kiusliku Saksi mäevaimuga. Saksamaal Erzgebirge alal leiti nimelt vase värvi mineraali, mis aga polnud vask ja mis häiris kaevureid, kes andsid talle mõnitava nimetuse nickel, mis tähendab paharetti või kääbust. Tegelik vasekaevureid kiusanud põhjus seisnes aga asjaolus, et Kupfernickel oli väliselt väga sarnane vasemaagiga (Cu2O), mõlemad mineraalid on ühesugust punast värvi.

Nikkel meie nimes
Kas teadsid, et nikkel on esindatud ja CRONIMETi nimes? Just seda tähendavad meie nimes tähed NI. Mõistagi tähendab see ka seda, et CRONIMET tegeleb niklit sisaldava roostevabas terase kogumise, töötlemise ja taaskasutusse suunamisega. Millist hinda erineva niklisisaldusega roostevaba vanametalli eest saad, vaata siit .
Tundub, et paharet on niklis tänapäevani sees, sest selle aasta märtsi alguses šokeeris maailma majandust nikli röögatu hinnatõus, kus selle metalli hind sööstis kahe päevaga 250 protsenti üles. Londoni metallibörsil (LME), kus metallide hinnad globaalselt kujunevad, seepeale nikliga kauplemine katkestati ning varasemad tehingud tühistati. Kevadise börsimullistuse järel püsis nikli hind suve keskpaigani kõrgel ja stabiliseerus siis Ukraina sõja eelsele tasemele, liikudes vahemikus 20 000 kuni 25 000 dollarit tonn.

Nikli hind LME

Kuues element Maal
Massi järgi on nikkel Maal kuues element raua, hapniku, räni, magneesiumi ja väävli järel ning moodustab 1,8% Maa massist. Samas on see koos rauaga koondunud Maa tuuma ja maakoores leidub seda vähem. Nikli üldvarusid maismaal hinnatakse 70 miljonile tonnile. Lihtainena on nikkel hõbevalge, kollaka läikega ja plastne metall. Ta on hästi töödeldav, kuid juba vähesed lisandid, eriti väävel ja hapnik, halvendavad oluliselt tema mehaanilisi omadusi ja korrosioonikindlust. Nikkel on toatemperatuuril keemiliselt püsiv. Õhuhapnikuga kokkupuutel moodustub nikli pinnale aja jooksul oksiidikiht, mis kaitseb metalli edasise oksüdeerumise eest. Vee ja õhuniiskuse suhtes on nikkel püsiv.
Nikli, tänapäeval väga hinnatud ja kalli metalli, aastane toodang on umbes miljon tonni. Osa metallist toodetakse ferroniklina (sulam rauaga, mida saab kasutada teiste niklisulamite saamisel). Suure osa niklitoodangust kasutatakse ära nii raua- kui ka värviliste metallide sulamite koostises. Tähtsamad niklisulamid on nikroom (nikkel + kroom), melhior (vask + nikkel), invar (raud + nikkel) ja platiniit (raud + nikkel).
Rakendatakse ka teiste metallide elektrolüütilist nikliga katmist (nikeldamist) kaitseks korrosiooni vastu. Mõni protsent nikli toodangust kasutatakse katalüsaatorite saamiseks, mida rakendatakse sünteesikeemias ja ka toiduainetööstuses. Põhilised niklitootjad maailmas on Venemaa, Kanada, Uus-Kaledoonia ja Austraalia.

Menüü

See veebileht kasutab küpsiseid
Tutvu meie andmekaitsereeglitega.